Stiglitz Kreeka kreeditoridele: tunnistage viga

„Euroopa enda heaolu jaoks ja maailma paranemiseks tuleks Euroopa Komisjonil minu arvates oma nõudmisi pehmendada,“ ütles Stiglitz agentuuri Bloomberg vahenduse. Stiglitzi sõnul on Kreeka omaltpoolt juba väga palju teinud.

Sama üleskutse tegi äsja USA rahandusminister Jacob J. Lew, kes on Euroopas seoses eile Saksamaal alanud G7 arenenud riikide kohtumisega. „Äärmuslik jäikus on ohtlik, kui piisab ühest ainsast õnnetusest,“ et asjad kontrolli alt väljuksid. „Keegi ei peaks hellitama väära veendumusega, et nad omavad ettekujutust sellest, mis Kreeka kriisi tagajärjed on.“

Ka Euroopa Keskpank möönab Kreeka nakkuse riski. „Kui struktuursete muutuste elluviimiseks kiiret kokkulepet ei sünni, võib reaalsuseks saada risk, et euroala nõrgemate riikide võlakirjade riskipreemia tõuseb,“ kirjutab Euroopa Keskpank finantsstabiilsuse ülevaates, mida üllitatakse kaks korda aastas ning mille värskeim väljaanne täna Frankfurdis avalikustati. „Pikale veninud ja ebakindel läbirääkimiste protsess Kreeka uue valitsuse ja kreeditoride vahel on põhjustanud Kreeka finantsturgudel äärmuslikku heitlikkust.“

„Euroopa kannab suurt vastutust, kuna euroala arhitektuuris olid fundamentaalsed konstruktsioonivead,“ ütles Stiglitz. „Need lõid süsteemi, mis riikide vahel lõhesid süvendas, mitte ei lähendanud riike. Kui see liita kärbetega, siis on see retsept hävinguks, mille tunnistajad me oleme.“

Stiglitzi sõnul tuleks Euroopa Liidul Kreekat abistada sellega, et rõhuasetus nihutatakse kärbetelt ja kasinuselt majanduskasvu ergutavale poliitikale, võimaldades riikidel ajutiselt ka oma raskuses ettevõtteid toetada. Kui kasv toibuma hakkab, tuleb järgmise sammuna tõsta avaliku sektori efektiivsust.

„Euroopal tuleks tunnistada, et tehti viga,“ ütles Stiglitz Horvaatias, kus ta võttis vastu Spliti ülikooli audoktori tiitlit. „Kui tehakse nii suur viga, siis kõige halvem asi maailmas on see, kui seda viga ei tunnistata ja midagi ei muudeta.

Horvaatiale soovitas Stiglitz euro käibelevõtuga mitte kiirustada. Riigi majandus on olnud kuus aastat languses ning Euroopa Liit survestab tegema täiendavaid kärpeid, et vähendada eelarvedefitsiiti ja avaliku sektori võlakoormat. Viimane on praegu 85% tasemel SKPst.

„Ei ole mõistlik keskenduda võlakoormale kui majandus on languses,“ ütles Stiglitz, soovitades ühe võimalusena praegu euroga seotud valuuta kontrollitud devalveerimist. Horvaatia on viidanud võimalusele liituda euroga 2020. aastal, Stiglitzi sõnul on euro praegused hädad õõnestanud kogu rahaliidu projekti.

„Kui Euroopa valijatele oleks 20 aastat tagasi öeldud, millised on eurole ülemineku tagajärjed, kas siis keegi oleks selle poolt hääletanud?“ küsis Stiglitz. Ja vastas: „Ma arvan, et kui nad oleksid teadnud seda, mida nad täna teavad, ei oleks keegi selle poolt oma häält andnud.“